Vahepalad

Hommik. Eelmisel õhtul on olnud saun ja joodud siis - kes õlut, kes mahla, kes mullivett.
Elo tühjendab oma esimese piimakruusi. Vaatab väga mõtlikult kruusipõhja ja tähendab rahuolevalt: "See oli väga hea õlu!"

*****

Heal meelel korjab Elo kõik käepärased tekid - tema enda paks talvetekk, tema kerge päevatekk ja minu öötekk - endale voodisse ja teeb neist siis pesa. Ja vahel ta talvetekki ei taha, aga magab siis rahutumalt ja hommikuks on jalad külmad.
Ühel õhtul tahab ta kangekaelselt magada minu tekiga. Pika kemplemise peale saame asja nii kaugele, et ta soostub oma talveteki võtma. Näperdab seda siis mõtlikult ja teatab: "See on puhas. (Suvetekk läkski niimoodi talveunne, et Elo pissis selle täis ja nüüd tekk kuivab pööningul. Ja nii juba 3 kuud. ) See on pehme. (Tekk on villaheidest, vanaema tehtud.) See on soe. See on soodne!"
Poeb siis teki alla ja kraabib läbi võre minu tekist ka natuke enda voodisse, nii palju kui mahub ja pobiseb: "Elo kallistab seda. See on kasulik. See on emme tekk. See on soodsam!"
Ja ma ei saa siiani aru, kuskohast see 'soodne' tuleb. Meil ei käi mingeid katalooge ega muud rämpsposti, kus asju soodsalt või soodsamalt pakutakse...
Müstika.

***

Elo vaatab arvutist multikat ja röögatab järsku: "EMME!" Edasi läheb järjest vaiksemalt: " Tule siia! Tule minu juurde. Väike sõber."